Čállinrámmat
Čállinrámmat leat doarjjarámmat mat čájehit ohppiide mo gárvves teaksta sáhttá huksejuvvot. Čállinrámmat strukturerejit teavstta sisdoalu ja sáhttet dasa lassin leat veahkkin cealkkaálggaheaddjin, gohččuncealkkan ja cealkkaoassin. Lea deaŧalaš oahpahit ohppiide ahte čállinrámmat leat geabbilis reaiddut maiguin sáhttá plánet ja struktureret iežas teavstta. Mihttu lea ahte oahppit galget áiggi mielde birget almmá dákkár doarjaga haga.
Mo addit ohppiide čállinrámmaid go galget čállit teavsttaid? Go addá čállinrámmaid ohppiide de doarju ohppiid dainna lágiin ahte sii ožžot jurdagiid johtui, ja dihtet man birra áigot čállit ja mo áigot hábmet teavstta. Leat iešguđetge lágan vuogit mo sáhttá addit čállinrámmaid. Okta vuohki lea hupmat ohppiiguin teakstahuksema birra, ja maiddái makkár dovdomearkkat teakstahámiin leat. Sáhttá maiddái juohkit ohppiide buriid teakstaovdamearkkaid maid sii besset lohkat, ja dainna lágiin oidnet oahppit ovdamearkkaid, ja besset jurddášit makkár hámat teavsttaid sáhttet hukset.
Čállinrámmat galget čalmmustahttit ohppiide čállinproseassa. Mii sáhttit čájehit ohppiide, čilget ja hupmat dan birra mo mii hukset teavstta. Ságastallamis ohppiiguin galggašii deattuhit hupmat teavstta ulbmila birra, manne mii galgat čállit teavstta. Ulbmil lea dehálaš oassi danne vái oahppit galget beassat jurddášit ovdal go čálligohtet. Manne sii galget čállit, geasa sii čállet ja masa teaksta galgá geavahuvvot, dainna lágiin sáhttet govahallat makkár sisdoallu ja hápmi teavsttas galgá leat. Čielga doarjjastruktuvrrat dego teakstaovdamearkkat, ja ovdamearkkat álgocealkagiidda, goalloscealkkavuorká ja iešguđetge čállinrámmat sáhttet leat anolaččat, ja addet ohppiide čállinrámmaid.
Hábmen
Ohppiid galgá oahpásmuhttit ollu iešguđetge lágan teavsttaide ja hámiide. Lea dehálaš čájehit ohppiide makkár dovdomearkkat iešguđetge teavsttain leat. Mii sáhttit čájehit ohppiide máŋggalágan teakstahámiid, nugo matematihkka njuolggadusčilgehusteavsttaid, dahje jo luonddufága- ja servodatfágateavsttaid dahje eará fágain, mat fuomášuhttet gáldogeavaheami. Go oahppit galget čállit teavsttaid, de lea dehálaš ahte sis lea jurdda ahte mo sáhttá teavstta hábmet.
Lea maiddái dehálaš go geahččá ovdamearkateavsttaid, ahte oahppit goitge dovdet friddjavuođa čállit iežaset teavsttaid, eai ge dárbbaš čuovvut makkárge minstariid čuoggás čuoggái. Teakstaovdamearkkat galget čájehit ohppiide obbalaččat teavstta hámi, vai sii besset jurddašit makkár hápmi teavsttas sáhttá leat, mo teavstta ja govaid sáhttá bidjat vai šaddá buorre ja čorges čálus.
Lea vuogas geavahit buriid ohppiidčállosiid ovdamearkan, go dain lea dat čállindássi maid oahppit galggašedje máhttit ja olahit. Sáhttá maiddái buorre reaidun geavahit teavsttaid maid oahpaheaddji lea čállán muhtin oahppoulbmiliid birra.
Go ságastallá ohppiiguin berre mearkkašahttit daid beliid mat gusket tekstii, nugo teavstta hámi, mo lea huksejuvvon, makkár hápmedássi teavsttas lea, ja maiddái fágadoahpagiid jna.
Hábmen mearkkaša čalmmustahttit ohppiide čállinproseassa. Oahpaheaddji sáhttá čájehit ohppiide mo son čállá. Hábmen lea dehálaš bargu mii addá ohppiide ipmárdusa dasa ahte čállin dáhpáhuvvá máŋgga dásis, diehtoviežžamis, dárkkisteapmái ja loahpahussii. Oahpaheaddji sáhttá ovdamearkka dihte čállit álggahusa ovttas ohppiiguin, dalle besset oahppit addit ideaid ja leat mielde sihke čállimis ja dárkkisteamis. Dainna lágiin beassá máŋgii geahččat čállosa, ja heivehit dan ulbmilii ja maiddái dasa masa galgá geavahuvvot. Hábmen mearkkaša čájehit makkár vuođđu dárbbašuvvo ovdal teaksta lea gárvvis.
Čállinrámmat leat dehálaččat čállima oktavuođas. Ráhkadit cakkiid mat veahkehit ohppiid čállinproseassas, addet doarjaga ja ovdáneami ohppiide, dassážii go oahppit eai šat dárbbaš daid. Lea dehálaš hupmat ohppiiguin ahte čállinrámmat leat dehálaš ja buorit neavvut maid sáhttá friddja geavahit, go galgá plánet ja struktureret teavstta.
Gáldot:
http://www.udir.no/Utvikling/Ungdomstrinnet/Skriving/Ressurser-til-arbeidet-med-skriving/Skrivestrategier/Forskrivingsfase1/Forskrivingsfase/
http://www.skrivesenteret.no/
http://lesesenteret.uis.no/