Mii lea doabaoahppan?
Ođđa sáni oahppá go oahppá dan mearkkašumi, háhká das semánttalaš ipmárdusa. Namalassii go oahppá mii lea sáni doaba. Doahpaga ja dan sáni ollislaš máhttimii gullá dasa lassin diehtu dan jietnadeamis, grammatihkalaš hámis, syntávssalaš sajádagas, ja diehtu das mo sátni adno gielas –dan pragmáhtalaš geavaheapmi gielas (Halaas Lyster 2009:231, Golden 2003 (1998): 58.).
Doabaoahpaheapmi lea oahpahit ipmirdit ja geavahit doahpagiid, nu ahte oahppit ožžot gielalaš reaiddu dárkilis ja struktuvrralaš jurddašeapmái, gulahallamii ja oahppamii. Doahpagiid dovdan ja ipmirdeapmi addá vejolašvuođa ja máhtu ipmirdit birrasa, servodaga ja máilmmi. Ovdamearkka dihte servodatfágas doaba “eamiálbmot” veahkeha ipmirdit kultuvrra ja historjjá, ja oažžut viidát perspektiivva máilmmis. Dasa čatnasit maiddái eará fáttát nugo identitehta, demokratiija, vuoigatvuođat ja iežas sajadat. Luonddufága doaba “energiija” veahkeha ohppiid ipmirdit nugo lieggasa, lihkadeami ja el-rávnnji čilgehusaid.
- Fágadoahpagiid oahpaheapmi.
Oahppit galget oahppat iešguđetge fágaid doahpagiid mat veahkehit ipmirdit fágaid sisdoalu. Sámegielfágas lea doabaipmárdus hui lahka čadnon sihke gielalaš ja kultuvrralaš ipmárdusa ovdáneapmái. Oahppit galget oahppat ipmirdit ja geavahit sámi doahpagiid mat gusket servodateallimii, luonddugeavaheapmai ja árbevirolaš máhttui. Oahppoplána deattuha mo gielalaš doahpagat maiddái speadjalastet sámi identitehta, kultuvrra ja árvvuid, ja mo doabaipmárdus bidjá vuođu kritihkalaš reflekšuvdnii ja eallinagi oahppamii.
Fágadoahpagiid geavaheapmi.
Go oahppit ohppet geavahit fágadoahpagiid, de lea sáhka ovdánahttit sin návccaid ipmirdit, ovdanbuktit ja digaštallat fágalaš fáttáid dárkilis vugiin. Dát nanne fágalaš ipmárdusa ja sihke njálmmálaš ja čálalaš giellagálggaid. Čielga čilgehusaid bokte, bargobihtáid, digaštallamiid ja doahpagiid smiehttama bokte, sáhttet oahppit čatnat ođđa máhtolašvuođa ovddeš vásáhusaide ja duddjot čiekŋalit ipmárdusa. Fágadoahpagiid geavaheapmi dahká vejolažžan ohppiide guorahallat fáttáid árbevirolaš máhtu, luonddugeavaheami ja servodateallima birra reflekterejeaddji ja máhtolaš vuogi mielde. Fágadoahpagat duddjojit šaldi iešguđet fágaid gaskka, mii ovddida ollislaš oahppama ja iešguđetge gálggaid.
- Obbalaš doahpagiid ja metagiela oahpaheapmi.
Oahpahit sániid ja dadjanvugiid mat sáhttet leat fágaidrasttildeaddji. Ohppiide dat leat sánit mat veahkehit ipmirdit mo giella doaibmá ja mo sii sáhttet geavahit giela dihtomielalaččat skuvlabargguin. Go oahppit ohppet ja geavahit doahpagiid nugo "analyseret", "árvvoštallat" ja "metoda", de sii ovdánahttet metagiela mainna sáhttet reflekteret ja geavahit giela dihtomielalaččat iešguđet fágaid bargguin ja eará oktavuođain.
- Hálddašit doahpagiid njálmmálaččat
Doahpagiid njálmmálaš hálddašeapmi mearkkaša ahte oahppit ohppet geavahit giela aktiivvalaččat ja dárkilit iešguđet oktavuođain. Ságastallamiid, digaštallamiid ja čilgemiid bokte oahppit ovdánahttet iežaset njálmmálaš gálggaid ja ovddidit iežaset ovdanbuktindáiddu. Sámi doahpagiid geavaheapmi gulahallamis ja ovttasdoaibmamis lea mielde čatnamin máhtu sámi kultuvrii ja árvvuide, ja addá ohppiide gelbbolašvuođa gaskkustit árbevirolaš máhtu ja oassálastit iešguđetlágan servodatarenain, sihke báikkálaččat ja stuorát oktavuođain.
- Kritihkalaš jurddašeapmi
Doabahálddašeapmi lea reaidun kritihkalaš jurddašeapmái ja suokkardallamii. Gažaldagaid jearrama, dieđuid árvvoštallama ja digaštallama bokte oahppit ohppet reflekteret iešguđetlágan gálduid, nugo media ja máidnosiid váikkuhanfámuid. Dát čatnasa fága bajimuš mihttomearrái, namalassii ovdánahttit ohppiid dulkon- ja ipmirdandáiddu gielalaš ovdanbuktimiin. Kritihkalaš reflekšuvdnadáidu lea mielde ovddideamen buori árvvoštallannávcca ja ehtalaš diđolašvuođa, mii lea mearrideaddjin jus áigu aktiivvalaččat ja ovddasvástideaddji láhttemiin oassálastit servodagas.
Girjjálašvuohta:
Baumann, James F. University of Missouri-Columbia Michael F. Graves What Is Academic Vocabulary? University of Minnesota, Emeritus. URL: https://ila.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.1598/JAAL.54.1.1 (20.11.24)
Golden, Anne (2003, 1998): Ordforråd, ordbruk og ordlæring i et andrespråksperspektiv
Lyster, Solveig A. H. 2009: Ordforråd og leseutvikling. Språk- og leseveiledning – i teori og praksis. Cappelen Akademisk forlag.
Maagerø, Eva, Tønnessen, Elise Seip (red.) 2015: Å lese i alle fag. Universitetsforlaget. Andre opplag 2019.
Oahppoplána – sámegiella vuosttašgiellan (SFS01‑05)