Learoevierhtieh domtesi bïjre
Saemien lohkemejarnge plakaatem aamhtesinie domtesh 2019 dorjeme åarjel-, julev-, jïh noerhtesaemiengïelesne. Mænngan libie bïhkedimmiem, filmem, jïh kåarhth mah ååredæjjah jïh baakoeh plakaateste vuesiehtieh, dorjeme.
Bïhkedimmie domtesi bïjre, maadtojne saemien gïelesne jïh kultuvresne jïh ulmiedåehkie lea maanagïerth jïh skuvlh saemien maanaj- jïh noerigujmie. Bïhkedimmie raereste v.g. guktie maahta domtesigujmie barkedh saemien vååjnesistie (perspektijveste). Bïhkedimmien sisvege lea maanagïerten mieriesoejkesjen jïh Maahtoelutnjemen 2020 saemien mietie sjïehtelovveme.
Mijjieh learoevierhtieportaaline Ovttas – Aktan – Aktesne jïh SANKSen psykolåågigujmie Anne Lene Turi Dimpas jïh Margrethe Bals Utsi ektine laavenjosteme jïh filmem dorjeme guktie maahta domtesi bïjre maanaj- jïh noerigujmie soptsestidh. Filme noerhtesaemiengïelesne, jïh lea åarjel- jïh julevsaemien gïelese sjïehtedamme. UNESCO prosjeektem dåarjoehtamme.
Kåarhth maahta v.g. provhkedh gosse edtja “Njieljekåarhth”, “Snap”, “kortskalle”, “Jeatjah baakoejgujmie”, “Mimespïele” jallh jeatjah spïelh spïeledh. Jeatjah raeriestimmieh maahtah bïhkedimmesne gaavnedh.
Mijjieh aaj daejtie learoevierhtide dorjeme: Baakoe-ohtsedimmie gusnie edtja domtesebaakoeh åarjelsaemien gïelesne ohtsedidh, jïh Klaeriedimmiepaehpere mij malle mïsse maahta ovmessie domtesh guvviedidh jïh klaeriedidh.
Saemien lohkemejarnge daaj vierhtiejgujmie vaajtele viehkiehtidh guktie maanagïerth jïh skuvlh vierhtieh åadtjoeh aamhtesinie domtesh barkedh.