§ 1-5. Sámi sisdoallu oahpahusas ja sámi oahpahusplánat
Oahppoplánaid láhkaásahus § 1-4 nuppi lađđasa vuođul lea geatnegáhtton oahpahit sámi álbmoga, sámegiela, sámi kultuvrra ja sámi servvodateallima birra iešguđet fágasurggiid oktavuođas.
Sámediggi mearrida láhkaásahusa sámi sisdoalu birra našuvnnalaš oahppoplánain fágain ja oahppoplánaid birra sámegiela oahpahussii. Sámediggi mearrida maiddái láhkaásahusa sierra sámi fágaid oahppoplánaid birra joatkkaoahpahusas. Láhkaásahus galgá doaibmat daid rámmaid siskkobealde maid departemeanta lea mearridan.
Departemeanta mearrida láhkaásahusa eará earenoamáš oahppoplánaid birra vuođđoskuvlaoahpahussii sámegiela hálddašanguovllus ja eará ohppiide geat ožžot sámegieloahpahusa vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas. Sámediggi galgá ovttasráđiid departemeanttain ráhkadit láhkaásahusevttohusa.
§ 3-2. Oahpahus sámegielas ja sámegillii vuođđoskuvllas
Sámi ohppiin lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa davvisámegielas, oarjelsámegielas dahje julevsámegielas.
Buot ohppiin geat ásset sámegiela hálddašanguovllus sámelága § 3-1 vuođul lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii. Sámegiela hálddašanguovllu gielddat sáhttet láhkaásahusa bokte mearridit ahte oahppit galget oažžut vuođđooahpahusa sámegielas ja sámekultuvrras.
Jus unnimusat logi oahppi sámegiela hálddašanguovllu olggobeale gielddas gáibidit oahpahusa sámegielas ja sámegillii, lea sis vuoigatvuohta dasa. Vuoigatvuohta bistá nu guhká go leat unnimusat guhtta oahppi geat dáhttot dakkár oahpahusa.
Ohppiid váhnemat mearridit galget go sin mánát oažžut oahpahusa sámegielas ja/dahje sámegillii. Go oahppit álget nuoraidskuvlii, 8. - 10. luohkkáceahkkái, de besset ieža válljet makkár gillii háliidit oahpahusa ja háliiditgo čađahit sámegielfága.
Sámegieloahpahus sáhttá lágiduvvot ovtta dahje máŋgga skuvllas gielddas.
Gielda galgá fállat oasi sámegieloahpahusas sámegielat birrasis jus dat lea dárbbašlaš vai oahpahus lea pedagogalaččat dohkálaš (Hospiteren).
15-3. Gáibádusat riektačállimii ja gáibádusat oahpponeavvuid čállingillii
Oahpponeavvun oaivvilduvvo dás buot prentejuvvon, eai-prentejuvvon ja digitála oasit mat leat ráhkaduvvon oahpahusa váste ja mat galget geavahuvvot oahpahusas, ja mat gokčet stuorát oasi fága oahppoplánas.
Skuvllas galget adnot dárogiel ja sámegiel oahpponeavvut mat čuvvot normerejuvvon čállinvuogi ja dohkkehuvvon riektačállinnjuolggadusaid.
Sisdoallu lea vižžon Lovdata neahttasiiddus: https://lovdata.no/dokument/LTI/lov/2023-06-09-30