Sámi lohkanguovddáža juovlakaleanddar

Dán jagi juovlakaleandaris almmuhit beaivválaččat muhtun dadjanvugiid ja sátnevádjasii

Reálafágaáŋgiruššan: Matematihka bargoseminára mánáidgárddiide

Guovdageainnu ja Kárášjoga suohkaniid reálfágaáŋgiruššama oktavuođas lágiduvvo matematihka bargoseminára mánáidgárddiide. Seminára lea rabas buohkaide.

 

Reálafágaáŋgiruššan: Matematihka bargoseminára vuođđoskuvlla oahpaheddjiide

 

Guovdageainnu ja Kárášjoga suohkaniid reálfágaáŋgiruššama oktavuođas lágiduvvo matematihka bargoseminára vuođđoskuvlla oahpaheddjiide. Seminára lea rabas buohkaide.

 

Maid mearkkaša máhttit matematihka? 

Viečča dás gihppaga Matematihkaipmárdusa kárten, oahpaheddjide bargoreaidu mii lea jorgaluvvon davvisámegillii. 

Čuovvolahttin Sámegiela lohkama nationála geahččalemiin

Sámi lohkanguovddáš fállá skuvllaide čuovvolahttin-kurssa čavčča Nationála geahččalemiin sámegiela lohkamis 5. ceahkkái ja 8. ja 9. ceahkkái.

Gielladoaibma giellavahkkui

Giellavahkku oktavuođas Sámi lohkanguovddáš hástala buohkaid geavahit sámegiela veaháš eanet. Danne árvalit dán vahkku juohke beaivvi ovtta giellastohkosa didjiide. Giellastohkosat almmuhuvvojit davvi-, julev-, ja lullisámegillii.

Dovddut plakáhtas

Riikkaidgaskasaš eamiálbmotgiella jagi – IYIL 2019 oktavuođas, háliida Sámi lohkanguovddáš čalmmustahttit sániid mat čatnasit dovdduid čilgemii. Mii leat ráhkadan plakáhta ámadajuin ja sániin mat čájehit iešguđetlágan dovdduid.

Sámi lohkanguovddáža giellavahkku doaimmat

Mánnodaga golggotmánu 21. beaivvi:

 

Dii 1800-2000 Diehtosiidda kantiinnas: Speallaneahket

 

Disttaga golggotmánu 22. beaivvi:

 

1100-1200 Árran julevsáme guovdásj: Pecha kucha seminára

Gielladoaimmat giellavahkkui

Giellavahkku oktavuođas Sámi lohkanguovddáš hástala buohkaid geavahit sámegiela veaháš eanet. Danne árvalit dán vahkku juohke beaivvi ovtta giellastohkosa didjiide. Giellastohkosat almmuhuvvojit davvi-, julev-, ja lullisámegillii.

 

Siiddut