Magne Nyborga analyserendoahpaga ja doabatabealla
Go doahpagiid juohka vuolle- ja badjedoahpagiin, de lea daid systematiseren. Badjedoaba lea dat mii muitala man birra lea sáhká, ja vuolledoahpagat muitalit dan sisdoalu. Jus badjedoaba lea biktasat, de sáhttet vuolledoahpagat leat earet eará gáhpir, buvssat, báidi, suohkut ja jáhka. Báiddi vuolledoahpagat sáhttet fas leat oanehissoajatbáidi, vuolildisbáidi ja ullobáidi. Mánáid doabaoahpaheamis lea earenomaš dehálaš bargat vuođđodoahpagiiguin. Vuođđodoahpagat leat earet eará: Ivnnit, hámit, sadji, posišuvdna, sturrodat, guovlu, mihtideapmi, dálki ja temperatuvra, logut ja lohkan, doaibma, funkšuvdna, áigi ja bearaš. Skuvllas fas soaitá dehálaš bargat fágadoahpagiiguin, dego doahpagiiguin mat gullet matematihkkii, servodatfágii, luonddufágii ja muđui eará fágaide (Boine, Baal, Eira & Pulk 2023: s.7–8.).
Magne Nyborg atna 21 analyserendoahpaga. Dát leat vuođđodoahpagat. Analyserendoahpagiid ja doabatabealla sáhttá atnit oahpahusas go galga dárkilit bargat doahpagiiguin ja čiekŋudit doabaoahpaheapmái dahje muhtin fáddái.
1. Ivdni: Muitalit makkár ivdni lea. Ane muittus ahte ivnnis sáhttet leat máŋga nyánsa, ovdamearka dihte čuovgadit ja seavdnjadit ivdni. Ovdamearkadihte sevdnjesalit dahje šerres fiskes.
2. Minsttar: Makkár minsttar lea. Leago girjjat, leatgo stábit, leatgo lieđit, leago njealječalmmat ja nu ain.
3. Hápmi: Muitalit makkár hápmi lea. Sáhttá earet eará leahkit jorbbas dahje golmmačiegat.
4. Sajádat: Muitalit movt juoga lea. Leago gopmut, gávvut, veallut, čuoččut, botnjut jna.
5. Sturrodat: Das čilget sturrodaga, hivvodaga, man olu geassá jna. Sáhttá maid buohtastahttit man stuoris lea eará diŋggaid ektui.
6. Sadji: Gokko dahje gos dat lea. Das sáhttá maid muitalit gos lea eará diŋggaid ektui. Ovdamearka dihte biilla duohken.
7. Hálti: Guđe guovllus lea, guđe guvlui manná, guđe guovllus lea eará dávviriid/diŋggaid ektui.
8. Lohku dahje mearri: Man olu lea, man galle leat, man olu dahje unnán lea jus buohtastahttá eará diŋggaiguin.
9. Jienat: Makkár jienaid dahká dahje ráhkada, giellajienat maid rahkada dahje mat gullet dasa.
10. Funkšuvdna dahje doaibma: Masa dábálaččat adno, makkár funkšuvnnat dahje funkšuvdna das lea.
11. Ávnnas: Das muitalit makkár ávdnasis dahje ávdnasiiguin lea ráhkaduvvon.
12. Olggoš: Makkár olggoš das lea. Sáhttá leat šealgat, deavkat ja nu ain.
13. Temperatuvra: Sáhttá leat sáhka mihtiduvvon temperatuvrra birra. Sáhttá buohtastahttime, dahje muitaleame sullii temperatuvrraid. Leago liekkas, báhkas, loikkas, 10 liegga ceahki ja nu ain.
14. Smáhkka dahje máhku: Makkár smáhkka das lea. Sáhttá čilget makkár smáhka muittuha, ovdamearka dihte eappelsmáhka.
15. Hádja: Makkár hádja das lea. Dávjá sáhttá dadjat leago guohca vai ii. Sáhttá čilget makkár hája muittuha, ovdamearka dihte sáibohádja dahje gárdehádja.
16. Deaddu: Muitalit man olu deaddá. Sáhttá atnit grámmaid, giloid dahje hektoid jus háliida muitalit rievttes deattu, dahje sáhttá buohtastahttit ja sullii deattu muitalit: Lossat dego geađgi.
17. Rievdan: Dán oasis čilget buot mii lea rievdan. Leago ivdni dahje olggoš rievdan? Leago funkšuvdna rievdan? Leago mearri rievdan? Leatgo unnon vai lassánan. Leago sadji rievdan, leago sirdásan?
18. Áigi: Dan oassái buot mii čilge áiggi. Dása gullet earet eará jahkodagat, jándora áiggit, sekunddat, minuvttat, diimmut, beaivvit, vahkut, mánut, mearkabeaivvit, jagit, lego dáhpáhuvvan juoga man ovdal dahje maŋŋel, goas galgá dáhpáhuvvat, fargga, maŋŋel dihto dáhpáhusa, man guhka ádjána jna.
19. Mihttoovttadagat: Dasa gullet earet eará guhkkodagat, deattut, áiggi mihttoovttadagat, areála ja leahttu.
20. Árvu: Das sáhttá čilget ruhttáárvu, dehálašvuohta dihto olbmuide, riekta/boastut árvvoštallamat.
21. Lihkastagat: Das muitaluvvojit buot lihkastagat. Sáhttá čilget leatgo unna vai stuora lihkastagat. Leago lassáneame vai njiedjame? Man jođánit dahje njozet lihkada, ja nu ain.
Eará oasit maid sáhttá iskkat leat earret eará sohkabealit, symbolat ja govvádusat.
Sáhtát lohkat eanet das.
Gáldu:
Boine, Lone N., Baal, Lisa, Eira Inger E.M., Pulk, Marit I. 2023: Doabaoahppan. Bagadus strukturerejuvvon doabaoahppama birra mánáide ja ohppiide. Sandnes, Anne Marte N. Nyborgs modell for begrepsundervisning
https://undervisningsmetoder.com/systematisk-begrepsopplaering/analysebegreper/#:~:text=Nyborg%20opererer%20med%2021%20analysebegreper.%20Hvert