Ođđa dieđuid ja nu maiddái ođđa sániid váldá bargomuitu dahje oanehisáiggemuitu vuostá. Go olmmoš oaidná juoidá ođđasa, de čatná dasa fáktádieđuid, visuála hámiid ja maiddái dovdduid ja áiccuid. Dasto sáhttá sátni vurkejuvvot bargomuittus guhkesáiggemuitui. Dalle lea jurdagiin ilbman doaba sániide.
Dat dieđut mat vurkejuvvojit ođđa sániiguin doibmet muittuheaddjin sániide ja leat ávkin go sániid galgá fas viežžat muittus. Dainna lágiin sániid ipmirdeapmi ja muitin čatnasa daid oktavuhtii eará sániiguin. Juohke sátnái čatnasa semánttalaš fierpmádat. Oassin sániid oahppamii gullá diehtu makkár oktavuođaide sánit gullet. Sátneoktavuođat leat nugo semanttalaš oktavuođat bajit/hyperonymat; ja vuolit/ hymonymat dási sánit. Bajitdási sátni leat ovdamearkka dihte fievru, ja dasa vuolitdási sátni lea ovdamearkka dihte biila.
Eará sátneoktavuođat leat synonymat (sánit main lea sullii seamma mearkkašupmi), antonymat (sánit main lea vuostálas mearkkašupmi) ja meronymat (sánit mat čilgejit osiid juogamas, nugo biillas uksa ja juvla). Dasto sáhttá geahččat makkár oktavuohta sániin lea surggiid ja struktuvrraid (morfologiija ja syntávssa) mielde, nugo sátneluohkaid mielde. Sániid sáhttá maiddái geahččat fáttáid, šáŋŋera dahje joavkkuid mielde. Mađi eanet oktavuođaid dahje “gilkoriid” olmmoš oažžu ovtta sátnái, dađi álkit lea muitit daid ja nu háhká maiddái lasi ipmárdusa doahpagiidda. Dat mielddisbuktá dieđusge ahte jus galgá ollu dieđuid háhkat guhtege sátnái, de ferte daid gullat máŋgii ja máŋgga ládje gielalaččat. Doabaipmárdusa ja sátneriggodaga ovddideamis, lea danne buorre vuohki bargat bajit- ja vuolitdoahpagiiguin, dahje juohkit sániid earáládje mat addet ohppiide vejolašvuođa háhkat eanet dieđu sániide.
Girjjálašvuohta:
Golden, Anne (2003, 1998): Ordforråd, ordbruk og ordlæring i et andrespråksperspektiv.
Nylehn, Jorun 2015: Arbeidsminnet er begrenset. Men hvorfor?URL:https://utdanningsforskning.no/artikler/arbeidsminnet-er-begrenset.-men-hvorfor/ (01.10.2024). Valvatne, H., & Sandvik, Margareth. (2007). Barn, språk og kultur : språkutvikling fram til sjuårsalderen ([2. utg.]., p. 342). Cappelen akademisk.
Govva: Árvu