ILO Konvenšuvdna nr. 169 VI. OASSI. OAHPAHUS JA DIEHTOJUOHKIN
ILO Konvenšuvdna nummár 169 lea eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain. Dán konvenšuvnna váldoprinsihppa lea seailluhit eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ja váikkuhit dasa ahte eamiálbmogat besset ovddidit iežaset kultuvrra. Norga vuolláičálii konvenšuvnna 1990:s. Dás leat váldán oasážiid mat gusket earenoamážit oahpahussii. Jus háliidat eanet lohkat konvenšuvnna birra, de sáhtát iskat daid liŋkkaid:
https://www.ilo.org/topics/indigenous-and-tribal-peoples
26. artihkal
Galget čađahuvvot doaimmat sihkkarastin dihte dáid álbmogiid lahtuide unnimus seamma buriid vejolašvuođaid oažžut oahpahusa buot dásiin go riikka servodagas muđuid.
27. artihkal
1. Dáid álbmogiid oahpahusprográmmaid ja –bálvalusaid galgá ovddidit ja ollašuhttit singuin veahkkálagaid vai dat prográmmat ja bálvalusat gallehit sin sierranasdárbbuid, ja daidda galget gullat sin historjá, diehtu, teknologiija, árvosystemat ja maiddái sin sosiála, ekonomalaš, ja kultuvrralaš viggamušat.
2. Ovddasvástideaddji eiseválddit galget dáhkidit dáid álbmogiid lahtuide oahpahusa ja osolašvuođa oahpahusprográmmaid plánemis ja ollašuhttimis dainna ulbmiliin ahte dat álbmogat dađistaga sáhttet váldit ain stuorit ovddasvástádusa dáid prográmmaid jođiheamis.
3. Dasa lassin ráđđehusat galget dohkkehit dáid álbmogiid vuoigatvuođa vuođđudit iežaset oahpahusásahusaid ja –bálvalusaid dainna eavttuin ahte dákkár ásahusat devdet unnimus norpmaid maid ovddasvástideaddji eiseválddit leat ráđđálagaid dáiguin álbmogiiguin ráhkadan. Heivvolaš ekonomalaš resurssat galget juolluduvvot dan várás.
28. artihkal
1. Dáid álbmogiid mánáide galgá praktihkalaš vejolašvuođaid mielde addit lohkan- ja čállinoahpahusa sin eatnigillii dahje dan gilli mii eanemus geavahuvvo dan joavkkus masa sii gullet. Juos dat ii leat geavatlaččat vejolaš, de ovddasvástideaddji eiseválddit galget ráđđádallat dáiguin álbmogiiguin dán ulbmila joksandoaimmaid birra.
2. Muttágis doaimmaiguin galgá fuolahit dáidda álbmogiidda vejolašvuođa oahppat geavahit njuovžilit riikka virggálaš giela dahje riikka virggálaš gielain ovtta.
3. Galgá bidjat johtui doaimmaid mat seailluhit ja ovddidit dáid álbmogiid iežaset gielaid ovdáneami ja geavaheami.
29. artihkal
Okta dáid áibmoagiid oahpahusa ulbmilin galgá leat oahpahit mánáide dakkár dábálaš dieđuid ja dáidduid maiguin sii bastet doaibmat servodatlahttun dievvasit ja dásseárvvus sihke sin iežaset servodagas ja riikka dásis.
30. artihkal
1. Ráđđehusat galget álggahit doaimmaid mat dáid álbmogiid árbevieruid ja kultuvrra dáfus muttágis láhkái čilgejit sidjiide sin iežaset vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid earenoamážit barggu, ekonomalaš vejolašvuođaid, skuvlejumi ja dearvvašvuođa gažaldagaid, sosiála fálaldagaid ja sin vuoigatvuođaid birra dán konvenšuvnna olis.
2. Dárbbu mielde dán galgá doaimmahit girjjálaš jorgalusaiguin ja mediaid bokte dáid álbmogiid iežaset gillii.
31. artihkal
Čuvgendoaimmat galget álggahuvvot riikkaservodaga buot surggiin ja dásiin earenoamážit daid gaskkas geain lea eanemus dahkamuš dáiguin álbmogiiguin sihkkun dihte ovdagáttuid mat dáin joavkkuin sáhttet leat dáid álbmogiid ektui. Dan várás galgá sihkkarastit ahte historjágirjjiin ja eará oahppamateriálas addojuvvo duohta, dárkilis ja vuoiggalaš govva dáid álbmogiid servodagas ja kultuvrras.