Guoradallamræjdo
Muhtem guoradallamræjdo li dagáduvvam jali hiebaduvvam sámegiellaj. Sáme låhkåmguovdásj la dahkam muhtemijt dajs. Sáme låhkåmguovdásj máhttá ÁGÅR-kursav ásadit. TOSP-guovtegielakguoradallamav máhtá låhkåmguovdátjis diŋŋgut.
Ræjdo
- ÁGÅR - Árra Giellaåvddånime registrerim. Giela dárkustallam bæjválasj aktijvuodan. (TRAS dárogiellaj)
ÁGÅR le váksjomnævvo mij 2-5 jahkásasj mánáj bæjválasj gielav guoradallá. Dasi gullu dárkustallamsjiebmá, bagádus ja giehtagirjje. Gávnnu aj nuortta-, ja oarjjelsámegiellaj. Lågå ienep almmudagá næhttabielen ja Aktan næhttabielen.
-
Fonemgæhttjalibme
Fonemgæhttjalibme guoradallá mánáj jiednasystiemav, ja la dagáduvvam logopedajda ja iehtjádijda gudi dárbahi viehkkenævov guoradalátjit gielav. Gæhttjalimen li bæjválasj bágo ma li vuordeduvvam máná dán álldarin galggi máhttet, ja vaddá vejulasjvuodav guoradallat álggokonsonántajt, guovddakonsonántajt ja loahppakonsonántajt dájn bágojn. Gávnnu aj nuortta-, ja oarjjelsámegiellaj. Lågå ienep Statpeda næhttabielen.
- SIM - Sámegiela impressijvva morfologijjalasj gæhttjalibme
SIM guoradallá mánáj morfologijjalasj gielladádjadusáv. Mánná ij dárbaha iesj ságastit dán gæhttjalimen, galggá dåssju giejgget riekta gåvvåj. Gávnnu aj nuortta-, ja oarjjelsámegiellaj. Lågå ienep Statpeda næhttabielen, almmudagá næhttabielen ja Aktan næhttabielen.
- Guovtejagágij giella 2
(Horn ja Hagtvet 1997, julevsámegiellaj 2019). Systemáhtalasj gielladárkustallamræjddo mav varresvuodabargge máhttá adnet 2-jahkásasj varresvuodaguoradallamin. Ræjdduj gullu addnebagádus ja mierkkimsjiebmá. Gávnnu aj nuortta-, ja oarjjelsámegiellaj. Lågå ienep almmudagá næhttabielen.
- 4-jagágij giella
(Horn ja Hagtvet 1997, julevsámegiellaj 2019). Systemáhtalasj gielladárkustallamræjddo mav varresvuodabargge máhttá adnet 4-jahkásasj varresvuodaguoradallamin. Ræjdduj gullu addnebagádus ja mierkkimsjiebmá. Gávnnu aj nuortta-, ja oarjjelsámegiellaj. Lågå ienep almmudagá næhttabielen.
- RI-5 julevsámegiellaj
RI-5 julevsámegiellaj la guoradallamvædtsak mij aneduvvá gå galggá dárkustallat ja árvustallat vidájagágij risikoav dysleksijjav åvddånahttet skåvllåájgen. Dat la viehkkenævvo váj árrat vuojnnet dysleksijja risikoav. Gávnnu aj nuortta-, ja oarjjelsámegiellaj. Lågå ienep Statpeda næhttabielen.
- PV låhkåm
PV låhkåm la sierrapedagogihkalasj låhkåmguoradallam mij guoradallá låhkåmav ja vuojno aktijvuodav. Vaddá diedov gåktu tækstastuorrudahka vájkkut oahppij låhkåmav, ja máhttá aj aneduvvat guoradalátjit gåktu oahppe adná vuojnov lågådahttemijn. Gávnnu aj nuortta-, ja oarjjelsámegiellaj. Lågå ienep Statpeda næhttabielen.
- TOSP- guovtegielakvuoda gæhttjalibme
TOSP la viehkken gå galggá guoradallat mánáj giellamáhtov julevsámegielan ja dárogielan. Gávnnu aj nuortta-, ja oarjjelsámegiellaj. Lågå ienep Aktan næhttabielen. (Nuorttasámegiellaj)
- Tállaálgadibme
Skrijnnimræjddo mánájgárddáj jali vuostasj klássaj skåvlån. Ulmme l guoradallat mánáj máhtov vuodobuojkuldagáj birra tálladádjadusá gáktuj. Guoradallam vuoset majt mánná buktá ja mav ij buvte. Gávnnu aj nuorttasámegiellaj. Lågå ienep Statpeda næhttabielen.
- 20 gatjálvisá giellatjehpudagáj birra
Skrijnnimræjddo mij aneduvvá guoradalátjit vuodoskåvllåoahppij giellatjehpudagájt. Ulmme l gávnnat oahppijt gudi dárbahi lagáp tjuovvolimev jali guoradallamav. Gávnnu aj nuorttasámegiellaj. Lågå ienep Statpeda næhttabielen.
- Báhkodádjadus
Báhkodádjadusguoradallam aneduvvá guoradalátjit mánájt maŋemus jagen mánájgárden jali vuostasj klásan skåvlån. Dat le ávkken gå dárbaha diedojt mánáj bágoj/moallánagáj birra, ja majna dárbaha vijddábut barggat mánájgárden ja skåvlån. Gávnnu aj nuorttasámegiellaj. Lågå ienep Statpeda næhttabielen.
- Guoradallamgæhttjalime låhkåmin
Guoradallamgæhttjalime li dagáduvvam 1. ja 3. klássaj. Julev-, nuortta- ja oarjjelsámegiellaj. Lågå ienep Åhpadusdirektoráhta næhttabielen.
- Nasjonála gæhttjalime
Nasjonála gæhttjalime li dagáduvvam 5., 8. ja 9. klássaj. Julev-, nuortta- ja oarjjelsámegiellaj. Lågå ienep Åhpadusdirektoráhta næhttabielen.