Bargga eanet Sámi álbmot beaivvi duogážiin ja fáttáiguin mat čatnasit dasa:

Sámi álbmotbeaivi

Guovvamánu 6. beaivvi lea sámi álbmotbeaivi. Sámi álbmotbeaivi lea oktasaš ávvubeaivi sápmelaččaide Norggas, Suomas, Ruoŧas ja Ruoššas. Álbmotbeaivvi mearridii 15. Sámekonferánsa 1992:s Helssegis. Dát dáhton válljejuvvui dan dihte go guovvamánu 6. beaivvi 1917:s čoahkkanedje sápmelaččat vuosttaš oktasaš čoahkkimii mas ulbmil lei bargat sámi vuoigatvuođaid ovddas. Beaivi ávvuduvvui vuosttaš geardde 1993:s. Álbmotbeivviid ja nationálabeivviid ávvudeami ulbmil lea earret eará nannet ja ávvudit álbmoga oktasaš eallima, identitehta ja kultuvrra.

Sámi álbmotbeaivi - SNL

Vuosttaš riikkačoahkkin

Vuosttaš sámi riikkačoahkkin dollojuvvui Metodistagirkus Troanddimis guovvamánus 6. beaivvi 1917:s. Dat lei vuosttaš gearddi go sápmelaččat ledje čoahkkanan bargat oktasaš sámi áššiiguin rastá nationálastáhta riikkarájiid. Dohko ledje čoahkkanan norggabeale ja ruoŧabeale davvi- ja lullisápmelaččat, oktiibuot sullii 150 olbmo.

Stuora álbmotčoahkkin Troanttes, Arkivverket

Sápmelaččaid 1. riikkačoahkkin/ Samenes 1. landsmøte, Gaavnoes

Elsa Laula Renberg ja sámi álbmotbeaivi

Elsa Laula Renberg lea guovddáš olmmoš Sámi álbmotbeaivvi ávvudeami ektui. Son lei lullisápmelaš nisu gii áŋgirušai oččodit ja lágidii vuosttaš riikkačoahkkima 1917:s. Renberg riegádii 1877 ja lei politihkkár, boazoeaiggát ja aktivista. Elsa Laula Renberg čálii ja goasttidii jagis 1904 30-siidosaš girjji Infør lif eller död? Sanningsord i de Lappska förhållandena. Elsa Laula Renberga riegádanbeaivi skábmamánu 29. b. lea ođđaseamos sámi leavgabeaivi. Dát mearriduvvui leavgabeaivin 21. sámekonfereanssas Tråantes jagis 2017.

• Elsa Laula Renberg - Filbma Dárogillii
• Elsa Laula Renberg - Girji Davvi-sámegillii ja dárogillii
• Elsa Laula Renberg - Podkasta, Dárogillii
• Elsa Laula Renberg - Artihkkal, Davvi-sámegillii
• Elsa Laula Renberg - Artihkkal, Davvi-sámegillii

Sámi álbmotlávlla, Sámi soga lávlla

Sámi álbmotlávlla, Sámi soga lávlla, lea dikta maid Isak Saba čálii, čállojuvvon ja almmuhuvvon aviisii Sagai Muittalægje jagis 1906. Sámekonferánssas Åres 1986:s dohkkehuvvui sámi álbmotlávlla. Arne Sørli bija nuohta diktii, ja šuokŋa dohkkehuvvui 15. Sámekonferánssas Helssegis 1992:s. Teaksta lea jorgaluvvon davvisámegielas daid eará sámegielaide.

Gáldu: Sámediggi.no

Viečča Sámi soga lávlaga teavsttaid, sihke davvi-, julev- ja lullisámegillii, ja dárogillii (PDF, 169 kB)

Guldal Sámi soga lávlaga Youtubes

Sámi álbmotluohti

Sámiid 22. konferánsa mearridii 2022:s ahte Áillohačča, Nils-Aslak Valkeapää, luohti Sámi eatnan duoddariid, galgá leat sámi álbmotluohti. Luođi šuoŋa ja dajahusaid lea bidjan Áillohaš-rohkki. Luođi originála giella lea davvisámegiella, muhto dat lea jorgaluvvon lulli-, julev-, anáraš-, nuortalaš- ja gielddasámegielaide.

Gáldu: Sámediggi.no

Loga álbmotluođi dajahusaid (Saamicouncil.net)

Guldal Sámi eatnan duoddariid Youtubes

Sámi leavga

Guovvamánu 6. beaivi lea almmolaš leavgabeaivi Norggas. Dalle levgejit sámi leavggain miehtá Norgga. Sámi leavgga dohkkehii 13. Sámekonferánsa 1986:s Dan hábmii dáiddár Astrid Båhl, eret Ivgubađas Romssas. Leavgga jurdda lea vižžojuvvon meavrresgáris ja Anders Fjellner divttas “Beaivvi bártnit”, gierdu leavggas symbolisere beaivváža ja mánu. Sámi leavggas leat geavahuvvon ivnnit mat leat dábálaččat gávttiin, alit, ruoksat, fiskat ja ruoná.

Viečča sámi leavgga ivdnen fiilla dás

Sámi leavgga ivnnit ja dimenšuvnnat

Almmolaš sámi leavgabeaivvit

Almmolaš sámi leavgabeaivvit mearriduvvon sámekonferánssas Helssegis 1992, sámekonferánssas Murmánskkas 1996 ja sámekonferánssas Tråantes 2017:

Guovvamánu 6. beaivi - Sámeálbmotbeaivi maid ávvudit vuosttaš riikkačoahkkima muitun Troandimis 1917

Njukčamánu 2. beaivi - Suoma ođđa Sámedikki rahpan 1996

Njukčamánu 25. beaivi - Márjjábeaivi, árbevirolaš sámi bassebeaivi

Geassemánu 24. beaivi - Mihcamárbeaivi

Borgemánu 9. beaivi - ON riikkaidgaskasaš álgoálbmotbeaivi

Borgemánu 15. beaivi - Sámi leavga dohkkehuvvui dán beaivvi 1986

Borgemánu 18. beaivi - Sámiráđđi vuođđuduvvui dán beaivvi 1956

Borgemánu 26. beaivi - Ruoŧa Sámediggi vuođđuduvvui dán beaivvi 1993

Golggotmánu 9. beaivi - Norgga Sámediggi vuođđuduvvui dán beaivvi 1989

Skábmamánu 9. beaivi - Sámi áššiid delegašuvdna Suomas vuođđuduvvui dán beaivvi 1973

Skábmamánu 15. beaivi - Isak Saba riegádii dán beaivvi 1875. Son čálii sániid sámi álbmotlávlagii.

Skábmamánu 29. beaivi - Elsa Laula Renberga riegádanbeaivi 1877

Doahpaga “nasjonaldag” geavaheapmi

Go guovvamánu 6. beaivi mearriduvvui sámi álbmotbeaivin sámekonferánssas 1992:s, de lei mearrádus sámegillii ja doaba «sámi álbmotbeaivi» geavahuvvui. Rievttes jorgaleapmi dárogillii lea “samisk/samenes nasjonaldag”. Muhtun dárogieljorgalusain lea «samefolkets dag» geavahuvvon, dannego sámi mearkkaša samisk, álbmot mearkkaša folk ja beaivi mearkkaša dag. Sámekonferánssa ruoŧagieljorgalusas geavahuvvui doaba «samernas nationaldag».

Doahpagat «samefolkets dag» ja «samisk folkedag» leat cieggan eahpeaiddolaš jorgalemiid geažil ja muhtumassii dannego muhtumat leat atnán doahpaga «nasjonaldag» nággovuložin. Sámekonferánsa bijai dattetge vuođđun ahte sámit lea okta álbmot (našuvdna) ja ahte našuvdnadoahpaga geavaheapmi danne ii eaktut sierra stáhta. Sihke sámekonferánsa (maŋŋá Samiráđđi) ja davviriikkaid sámedikkit geavahit virggálaččat doahpaga «nasjonaldag».

Gáldu: Sámediggi.no

Loga maid Store norske leksikon čállá dan birra mii našunálabeaivi/nasjonaldag lea

Loga maid Store norske leksikon čállá dan birra mii našuvdna/nasjon lea

Loga maid Store norske leksikon čállá dan birra mii stáhta/stat lea

Fina Samiráđi neahttasiidduin

Sámi álbmotbeaivve quiza

Eanet dieđut ja resurssat sámi álbmobeaivvi oktavuođas:

Sámegillii

• Ovttas.no: Čohkkejuvvon dieđut sámi álbmotbeaivvi birra, guovvamánu 6. beaivvi
• Ovttas.no: Resursagihppagaš Sámi álbmotbeaivvi birra mánáidgárddiide
• Sámi álbmotbeaivi ja našuvnnalaš dovdomearkkat - Sámediggi (sametinget.no)
• Našunálabeaivi/nasjonaldag, Store norske leksikon
• Samisk nasjonaldag (6. februar): Undervisningsressurser – Teach Indigenous Knowledge (wordpress.com)
• Det samiske flagget og samefolkets dag - Min stemme
• Sámi álbmotbeaivi ja našuvnnalaš dovdomearkkat - Sámediggi (sametinget.no)
• Animašuvdnafilbma sámi álbmotbeaivvi birra, dárogiel teavsttain
• Barnehage.no: Fem tips til hvordan feire samenes nasjonaldag i barnehagen
• Ovttas.no: Resursagihppagaš Sámi álbmotbeaivvi birra mánáidgárddiide
• NRK Skole: Samenes nasjonaldag
• NRK: Samenes nasjonaldag
• Ovttas.no artihkalgihpa: Sámi kulturipmárdus mánáidgárddiin ja skuvllain
• Gaavnoes.no: Tips til 6. februar i skole og barnehage
• Gaavnoes.no: Slik kan dere feire samisk nasjonaldag
• Samiskbibliotektjeneste.tromsfylke.no: Samenes nasjonaldag 6. feb. og samisk uke 2022
• NRK Sápmi: Sju ting du bør vite om samenes nasjonaldag
• Sámi álbmotbeaivi – NAFO (oslomet.no)
• Redd Barna: Hvorfor feirer vi samenes nasjonaldag? Video og undervisningsopplegg

Gáldu: Sámediggi.no, Ovttas.no, SNL.NO