leavggat flagg

Sámi mánáidgárdemánáid rievttit

Dán oasis čilgejuvvojit sámi mánáid rievttit ovdal skuvlaagi. Dát gusket sihke sámi mánáidgárddiide, mánáidgárddiide main leat sámi ossodagat, ja eará mánáidgárddiide main leat sámi mánát.

Norggas definerejuvvojit sápmelaččat álgoálbmogin Vuođđolága §108 ja ILO konvenšuvnna nr. 169 mearrádusaid mielde. Sámi mánát Norggas leat suodjaluvvon álgoálbmogin ja minoritehtan ON mánáidkonvenšuvnna bokte (Mánáid- ja bearašdepartemeanta 2003), mii deattuha rievtti atnit iežas giela ja eallit iežas kultuvrra mielde. Sámi mánáin lea vuoigatvuohta sámi sisdollui mánáidgárddis mánáidgárdelága bokte (Barnehageloven, 2005) §2, mii deattuha ahte mánáidgárdi galgá vuhtiiváldit mánáid agi, doaibmadási, sohkabeali, ja sosiála, čearddalaš ja kultuvrralaš duogáža. Dás oaivvilduvvo maid sámi mánáid giela ja kultuvrra. 

Sámi mánáidgárdemánát leat juogo sámi mánáidgárddiin, mánáidgárddiin gos leat sámi ossodagat dahje eará mánáidgárddiin. Buot mánáidgárddit galget ovddidit gulahallama ja giela. Sii galget dihtomielalaččat bargat mánáid gielain, doarjut gulahallama ja árvvusatnit ja movttiidahttit giellageavaheami. Mánát galget maid oassálastit doaimmain mat nannejit giellaovdánahttima. (Oahpahusdirektoráhtta 2017). Sámi mánáidgárddiin, ja eará mánáidgárddiin main leat sámi ossodagat, lea sámegiella váldogiellan, ja dát mánáidgárddit galget nannet ja doarjut sámi kulturovdanbuktimiid ovdáneami ja čalmmustahttit sámi giela, kultuvrra, eallinvuogi ja árvvuid. Mánáidgárddi rámmaplána deattuha ahte: 

 “Sámi mánáidgárddit galget ovddidit mánáid sámegiel gelbbolašvuođa, nannet mánáid sámi identitehta ja seailluhit sámi árvvuid, kultuvrra ja árbemáhtu.”(Oahpahusdirektoráhtta 2017).  

Eará mánáidgárddiin, gos leat sámi mánát, galget mánát: 

 “(...) oažžut doarjaga seailluhit ja ovdánahttit iežaset giela, máhtu ja kultuvrra beroškeahttá gos riikkas ásažit.” (Oahpahusdirektoráhtta 2017).  

Deattuhuvvo maid ahte mánáidgárddi sisdoallu galgá heivehuvvot mánáid duogážii, ja vurdojuvvo ahte sámi kultuvra lea oassi mánáidgárddi sisdoalus. 

 

Gáldut: 

Mánáid- ja bearašdepartemeanta (2003). FNs konvensjon om barnets rettigheter. https://www.regjeringen.no/globalassets/upload/kilde/bfd/bro/2004/0004/ddd/pdfv/178931-fns_barnekonvensjon.pdf

Lovdata. (2005). Lov om barnehager (LOV-2005-06-17-64). https://lovdata.no/dokument/NL/lov/2005-06-17-64#KAPITTEL_1 

Oahpahusdirektoráhtta. (2017). Mánáidgárddi rámmaplána. https://www.udir.no/laring-og-trivsel/rammeplan-for-barnehagen/

Konvenšuvnnat

Konvenšuvdna lea soahpamuš, šiehtadus dahje traktáhta. Konvenšuvdna mearkkaša maiddái dohkkehuvvon njuolggadus, válddahus dahje norbma. 
Sihke ILO konvenšuvnnas ja ON mánáidkonvenšuvnnas namuhuvvot álgoálbmogat. Norggas leat sápmelaččat definerejuvvon álgoálbmogin. Álgoálbmogat leat dávjá riika unnitlogu álbmot, ja álgoálbmogiin lea dávjá eará giella ja kultuvra go riika majoritehta álbmogis. 

33 min