Dás leat muhtun ovdamearkkat movt sáhttá doabaoahpahemiin bargat luohkkálanjas. Beasat earet eará lohkat movt bargat doabaoahppamiin spilledettiin ja movt sáhtát govaid atnit doabaoahpaheamis.
Strategiijaid mat sáhttet leat veahkkin doabaoahpaheapmái luohkkálanjas:
Vállje čoavddadoahpagiid mat leat guovddážis oahpahusas.
Álgge álkes vuogi mielde čilget doahpagiid. Geavat ovdamearkkaid duohta dilis ja divtte ohppiid ieža ráhkadit ovdamearkkaid. Digaštallet movt doahpagat geavahuvvojit ja maid dat mearkkašit iešguđet oktavuođain.
Geavat visuála veahkkeneavvuid nugo jurddakártta, sátnekoarttaid, govaid ja diagrámmaid veahkehit oahppi visualiseret ja ovttastahttit doahpagiid. Ráhkat áinnas "sátneseainni" klássalanjas mas leat ođđa doahpagat, maid dalle sáhtát geavahit referáhttan.
Go bargabehtet doabaipmárdusaiguin, de sáhttá diktit ohppiid guorahallat mo doahpagat laktásit oktii. Sáhttá leat ávkkálaš buohtastahttit ja vuostálastit sullasaš doahpagiid.
Giellabádji ja joavkobargu, divtte joavkkuid bargat ovttain doahpagiin háválassii iešguđetlágan doaimmaid bokte, omd. ráhkadit cealkagiid, čállit oanehis muitalusaid dahje ráhkadit plakáhtaid mat čájehit mo doaba geavahuvvo.
Geardduheapmi lea dehálaš vai oahppit dovdet doahpagiid ja ipmirdit daid. Geavat doahpagiid aktiivvalaččat oahpahusas ja divtte ohppiid atnit daid iešguđet oktavuođain, nugo digaštallamiin, čálalaš bargguin ja ovdanbuktimiin. matematihkkii gullevaš doahpagiid. Lea maid deaŧalaš ahte leat doahpagat mat leat heivehuvvon ohppiid dássái ja mat leat huksejuvvon ovddeš máhtu vuođul.
Geavahehket álkes kártenskoviid vai diehtibehtet maid oahppit máhttet doahpagiid birra ovdal ja maŋŋil barggu. Dát veahkeha oahpaheaddji heivehit oahpahusa ja čuovvut ohppiid ovdáneami.
Loga áinnas dárkileappot doabaoahpaheami birra dás: Doabaoahppan - Bagadus strukturerejuvvon doabaoahppama birra mánáide ja ohppiide.
Govva: Árvu