Dutkamat
Sámegiela ja oahpahusa guoskevaš dutkamat:
- Torkel Rasmussen. 2013: "Go ealáska, de lea váttis dápmat". Davvisámegiela etnolingivsttalaš ceavzinnávccaid guorahallan gránnágielddas Deanus ja Ohcjejogas 2000-logu álggus.
- Inker-Anni Linkola: Saamelaisen koulun kielimaisema – etnografinen tutkimus saamen kielestä toisen asteen oppilaitoksessa. Dieđut 2/2014. Sámi allaskuvla: Guovdageaidnu 2014.
- Ijäs, Johanna 2007: Álgogeahčastat sámegielat máná ovda- ja árramorfologiijai. [English summary: Preliminary view of pre- and protomorphology in North Sami child language.] – Sámi dieđalaš áigečála 1-2/2007. Neahtas:http://site.uit.no/aigecala/files/2016/01/SDA-1-2-2007-ijas.pdf.
- Ijäs, Johanna 2004: Fuomášumit muhtun simultána guovttegielat máná árra giellaoččodeamis. – Sámi dieđalaš áigečála 1/2004.
- Ijäs, Johanna 2007: Álgogeahčastat sámegielat máná ovda- ja árramorfologiijai. Nákkosgirji.
- Ijäs, Johanna : Máná goallossániid birra: http://site.uit.no/aigecala/files/2015/04/SDA-2-2014-ijas.pdf
- Ijäs, Johanna: Guovttegielat máná kodaid ovttastuvvamis: http://www.sgr.fi/sust/sust253/sust253_ijas.pdf.
- Ijäs, Johanna: Mun válddá dán – giellaoččodeaddji máná ovddemus árramorfologalaš vearbasojahanvuogit
- Outi Kilpimaa Nomengihpuid definihttavuođa dulkon davvisámegiel teavsttaid vuođul. The interpretation of definiteness i North Sami texts. Sámi dieđalaš áigečála 1/2008
- Lene Antonsen. Lokatiivva gehčosat Gáivuona suopmanis. Locative suffixes in the Gáivuotna dialect.Sámi dieđalaš áigečála 2/2008
- Kirsi Paltto: Gielddasámegiela aspektuála suorggádusat ja ruoššagiela aspeakta. Aspectual derivatives in Kildin Sami and aspect in Russian. Sámi dieđalaš áigečála 2/2008
- Aimo Aikio. Oahpponeavvo- ja oahppoplánaoahpahus Sámi allaskuvllas. The Teaching of Educational Material and Curriculum in the Sámi University College.Sámi dieđalaš áigečála 1-2/2009
- Elisabeth Utsi Gaup. Duovdagiid giella – Bálggesčuovga lunddolaš oahppanarenaid ozadettiin sámegiela oahpahusa olis. Language of the landscape: Searching for natural arenas for Sami language teaching. Sámi dieđalaš áigečála 1-2/2009.
- Jan Henry Keskitalo. Sámi máhttu ja sámi skuvlamáhttu: teorehtalaš geahčastat. Sami knowledge and Sami school-knowledge: A theoretical consideration. Sámi dieđalaš áigečála 1-2/2009.
- Vuokko Hirvonen. Juoiggus uksan sámi njálmmálaš girjjálašvuhtii – bálggis gillii, identitehtii ja iešárvui. The Yoik Opens Secret Doors to Sami Oral Literature: A Path into Language, Identity and Self-Esteem. Sámi dieđalaš áigečála 1-2/2009.
- Ylva Jannok Nutti. Sámi árbevirolaš matematihka diehtu ja máhttu – Akšuvdnadutkamis sámeskuvllas. Sami traditional mathematical knowledge. An action research project in Sami schools. Sámi dieđalaš áigečála 1-2/2009.
- Lene Antonsen ja Trond Trosterud. Manne dihtor galgá máhttit sámegiela? Why the computer should know its Sami grammar? Sámi dieđalaš áigečála 1/2010
- Marit B. Henriksen Sámegiela báikenamat ja sámiide guoski dieđut Peter Schitlera čilgehusas Norlándda ámttas Sami place names and other Sami-related information in Major Peter Schiltler’s report from Nordland amt. Sámi dieđalaš áigečála 1/2010
- Erika Katjaana Sarivaara. Máttuid giela gáhtten: Stáhtusmeahttun sápmelaččaid sámegiela ealáskahttin Suoma bealde Sámis. Saving the language of our ancestors; Language revitalization of ‘Non-status’ Sami on the Finnish side of Sápmi. Sámi dieđalaš áigečála 1/2010
- Inger Marie Gaup Eira, Ole Henrik Magga ja Nils Isak Eira. Muohtatearpmaid sisdoallu ja geavahus. North Sami snow concepts and terminology. Sámi dieđalaš áigečála 2/2010
- Kaisa Rautio Helander. Sámi báikenamat, válddi relašuvnnat ja representašuvdna. Sami Place Names, Power Relations and Representation. Sámi dieđalaš áigečála 2/2010
- Pigga Keskitalo – Kaarina Määttä. Sámegielat álgooahpahusa gielalaš iešvuođat. Linguistic features in Sami instruction at first grades. Sámi dieđalaš áigečála 2/2010
- Mikael Svonni. Johan Turi giella girjjiis Muitalus sámiid birra: Veahkkevearbbaid ortnet ja posišuvdna Johan Turi’s Language in Muitalus sámiid birra: Order and Position of Auxiliaries. Sámi dieđalaš áigečála 2/2011 ja 1/2012
- Ole Henrik Magga Johan Turi čállin The Orthography of Johan Turi.Sámi dieđalaš áigečála 2/2011 ja 1/2012
- Lene Antonsen – Laura Janda – Biret Ánne Bals Baal Njealji davvisámi adposišuvnna geavahus The use of four North Saami adpositions. Sámi dieđalaš áigečála 2/2012
- Lill Tove Fredriksen. «Dát lea mo nu munnje oahpis» – kulturáddejupmi ja konteaksta girjjálašvuođa analysas “This is somehow familiar to me” – Cultural understanding and context in literary analysis. Sámi dieđalaš áigečála 2/2012
- Nils Øivind Helander. Norgga beale oahppoplána doaibmi guovttegielatvuohta – mo dan meroštallat? Functional bilingualism. Sámi dieđalaš áigečála 2/2012
- Marjatta Jomppanen. Koloratiivakonstrukšuvdna Hans Aslak Guttorma girjjiin – davvisámegiela koloratiivakonstrukšuvnna veardádallan suomagielain. Colorative construction in the works of Hans Aslak Guttorm. Sámi dieđalaš áigečála 1/2013
- Lene Antonsen. Čállinmeattáhusaid guorran. Tracking misspellings. Sámi dieđalaš áigečála 2/2013
- Carola Kleemanna: Lek på to språk. En studie av kodeveksling og språkalternering i tospråklig rollelek på nordsamisk og norsk i en samisk barnehage : http://munin.uit.no/bitstream/handle/10037/8153/full_thesis.pdf?sequence=3&isAllowed=y.
- Biret Ánne Bals Baal: http://www.ub.uit.no/baser/septentrio/index.php/nordlyd/issue/view/7.
- Biret Ánne Bals Baal: “Mánná bojjá láppi” – fuomašumit sámegiela uhcahastimin/unnagielažis. Sámi dieđalaš áigečála 1/2005.
- Outi Länsman: Oahppiid feaillat čállosiin. Masterbargu.
- Kajsa Kemi Gjerpe: From indigenous education to indigenising mainstream education UiT Norges arktiske universitet
- Kajsa Kemi Gjerpe: Samisk læreplanverk – en symbolsk forpliktelse? En begrepsanalyse av det samiske innholdet i Læreplanverket Kunnskapsløftet og Kunnskapsløftet Samisk UiT Norges arktiske universitet
- Ellen Ravna, 2019: Gáidosis lahkoneamen sámástangoahtái : Nuppigiela oahppi sártnodeapmi oahpaheaddjiin gáiddusoahpahusas. Masterbargu
- Aura Mari Pieski, Gulahallat eatnamiin ja čáziin : Muitalusat eamiálbmot oahppan- ja gulahallanvugiin Deanuleagis. Masterbargu
- Unn Laila Pettersen. 2019."Čállima bálgát ja mohkit" : Sámegiela vuosttašgiela oahpaheapmi máŋggagielat birrasis - álgooahpahusagi ohppiid čállima iešvuođat. Masterbargu sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus.
Muđui dieđalaš čállosat, doavttergrádat ja masterbarggut:
- Arktalaš universitehta: www.munin.no
- Sámi allaskuvllas: https://samas.brage.unit.no/samas-xmlui/handle/11250/177126, Almmuheamit, Sámi dieđalaš áigečála
- Giellagas instituhtta, Oulu universitehta: https://www.oulu.fi/giellagasinstitute/node/13016